Korduma kippuvad küsimused

Mida tuleb enne projekti koostamist teha?

1. Valida tuleks kinnistu, kus on kõik vajalikud liitumispunktid (vesi- ja kanalisatsioon, elekter, gaas jne) olemas. Kui ei, siis tuleks tutvuda olemasoleva detailplaneeringu või projekteerimistingimustega ning välja selgitada konkreetsed tingimused antud kinnistul, mis puudutavad tehnolahendusi

 

2. Järgmise sammuna tuleb taotleda tehnovõrkude valdajatelt tehnilisi tingimusi, mis on aluseks liitumisprojektide koostamiseks. Vajadusel sõlmitakse ka liitumislepingud

 

3. Kontrollida kinnistu sihtotstarvet ning veenduda, et see vastab soovitud projekteeritava hoone kasutusotstarbele. Näiteks elamute puhul peab maa sihtotstarve olema „elamumaa“

 

4. Projekti jaoks on vajalik ka kinnistu geodeetiline alusplaan ehk geoalus. Geoaluse puhul tuleb tähelepanu pöörata, et tehnovõrkude omanikud või haldajad oleksid andnud oma kooskõlastuse

 

Kogu eelneva info põhjal saavad arhitekt ja eriosade projekteerijad koostada nõuetele vastava ehitusprojekti ning taotleda ehitusluba.

Mis tuleks enda jaoks eelnevalt läbi mõelda?

Enne arhitekti poole pöördumist tuleks enda jaoks läbi mõelda mõningad küsimused, et projekteerimise protsess oleks võimalikult sujuv. Läbimõeldud otsused on aluseks heale projektile. Eelnevalt võiks kliendi poolt selge olla nt see, et mis hakkab olema hoone kasutajate arv, mitu tuba on tarvis, palju tuleb korruseid, millised on üldised hoone välisilme maitse-eelistused jne.

Kui endiselt jäävad mõningad asjad lahtiseks või ei oska kõike kohe täpsustada, on arhitekt abiks ja aitab leida parima lahenduse!

Kaua võtab keskmiselt aega maja projekti koostamine?

Maja projekti koostamisest kuni ehitusloa saamiseni kulub keskmiselt aega 3 kuni kuni 6 kuud. Lõplik aeg sõltub suuresti ka millise kohaliku omavalitsusega on tegu.

Mis vahe on projekteerimistingimustel ja detailplaneeringul?

Igale maaüksusele on kehtestatud ehitusõigus, mis on üldjuhul antud detailplaneeringuga, kuid selle puudumisel tehakse seda projekteerimistingimustega.

 

Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Detailplaneeringuga antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevate hoonete juurdeehituste tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ning olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Detailplaneeringu ülesanne on hinnata kavandatava muudatuse tervikmõju ning leida ühiskondlik kokkulepe nende muudatuste elluviimiseks.

 

Projekteerimistingimused on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavad tingimused kinnisasja omanikule, mis määravad arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed. Projekteerimistingimused väljastatakse ainult hajaasustusse ehitamiseks kehtiva üldplaneeringu alusel, sest tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel on projekteerimise otseseks aluseks kehtiv detailplaneering.

 

Projekteerimistingimustega määratakse hoone:

  • kasutamise otstarve;
  • suurim lubatud arv maa-alal;
  • asukoht;
  • lubatud suurim ehitisealune pind;
  • kõrgus ja vajaduse korral sügavus;
  • arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused;
  • maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht;
  • ehitusuuringu tegemise vajadus;
  • haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted;

Mis on eskiisprojekt?

Arhitektuurne eskiis (ES) – antud etapiga pannakse paika tellijapoolne lähteülesanne, mis on aluseks projekti koostamisel. Eelnevalt tuleks ka välja selgitada, kas kinnistul on olemas kehtiv detailplaneering või on hoopiski tarvis projekteerimistingimusi. Eskiisi staadiumis antakse hoone arhitektuurne ideelahendus ning ruumiplaneering, mis on aluseks järgnevatele projekti etappidele. Vajadusel kooskõlastatakse eskiislahendus kohalikus omavalitsuses. Eskiisi põhjal ei ole võimalik väljastada ehitusluba.

Mis on eelprojekt?

Arhitektuurne eelprojekt (EP) – selles etapis koostatakse projekt, mille alusel taotletakse kohalikust omavalitsusest ehitusluba. Eelprojekti staadiumis seotakse hoone konkreetse kinnistuga ning pannakse paika krundisisesed teed, platsid ja üldine kinnistu heakord. Hoone puhul koostatakse vastavalt määrusele kõikide korruste plaanid, vaated, lõiked ja seletuskiri. Lisaks antakse eriosade põhimõtteline lahendus ning arvutatakse hoone vastavus energiatõhususe miinimumnõuetele ehk väljastatakse energiamärgis.

Mis on põhiprojekt?

Põhiprojekt (PP) – tegemist on eelprojekti täpsustusega, kus töötatakse välja konkreetsed arhitektuursed detailid, täpsustatakse konstruktiivne osa ning eriosad. Määratakse ära erinevate ehitustoodete (uksed, aknad, trepid jne) põhimõttelised lahendused ja koostatakse avatäidete spetsifikatsioonid. Antud etapis teevad tihedalt koostööd kõik eriosade projekteerijad ning lõplik projekt on sobiv lähtematerjal ehituspakkumiste küsimiseks.

Mis on tööprojekt?

Tööprojekt (TP) – täpsustatakse põhiprojekti lahendusi selliselt, et pärast tööde organiseerimise kava, tootejooniste ja muude ehitusega seonduvate dokumentide koostamist saaks ehitise nende järgi terviklikult valmis ehitada. Tööprojekt on juhiseks töömeestele tööde tegemisel.

Mis on arhitekti roll projekti koostamisel?

Arhitekti esmaseks ja kõige tähtsamaks rolliks on arhitektuursete lahenduste väljatöötamine kõikides projekti etappides. Lisaks tegeleb arhitekt ka projektdokumentatsiooni kokku panemisega ja selle kooskõlastamisega kohalikus omavalitsuses läbi Ehitisregistri (EHR). Arhitekt on oma ala spetsialist ning omab vastavat kvalifikatsiooni. Projekteerides lähtume Eesti Vabariigi seadustest, määrustest ja standarditest. Arhitekt ei tegele tugevusarvutustega, ehituse juhtimise ja selle korraldusega ega ka eelarvestamisega!

Pakume Teile terviklikku lahendust – kõike, mida vajate ehituse alustamiseks!

Millistest etappidest koosneb projekt?

Ehitusprojekt koosneb 4 erinevast etapist. Esmalt koostatakse arhitektuurne eskiis, seejärel eelprojekt ning lõpuks järgnevad põhi- ja tööprojekt. Ehitusloa saamiseks on tarvis ehitusprojekti, mis vastaks vähemalt eelprojekti nõuetele. Keerukamate projektide tarbeks on peale ehitusloa saamist vajalik koostada põhi- või tööprojekt, milles on kõik juba detailsemalt välja toodud.

Mis on ehitusluba?

Ehitusluba on haldusakt, millega antakse luba ehitusega alustamiseks. Sellega kontrollitakse enne ehitustööde tegemist, kas projekteeritav ehitis ja kavandatavad ehitustööd vastavad ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- , keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele. Seega tehakse ehitusloaga kindlaks, kas projekteeritud ehitis vastab õigusnormidele või mitte. Ehitise valmimise järel kannab ehitusluba tuvastavat funktsiooni.

Kui kaua kehtib ehitusluba?

Ehitusluba kehtib 5 aastat, mis tähendab, et ehitamist võib alustada 5 aasta jooksul ehitusloa andmisest. Kui 5 aastat möödub ja ehitamist alustatud ei ole, tuleb taotleda uus ehitusluba. Kui ehitamisega on alustatud, kehtib ehitusluba kuni 7 aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust.

Kui suured on riigilõivu summad?

Elamute ehituslubade riigilõiv on 150€.

Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest on riigilõiv 25€.

Samade ehitiste kasutusload 30€, mitteelamutel vastavalt 250€ ja 60€.

Ehitusteatis ja kasutusteatis on riigilõivuvabad!

Mis on energiamärgis?

Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda väiksemad on tulevikus energiaarved. Klassid algavad A-st ja lõppevad H-ga. Kõige säästlikumad on A-klassi hooned ja kõige rohkem kulutavad energiat H-klassi märgise saanud hooned. Energiamärgise väljastamisel võetakse arvesse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, elektriseadmete kasutamisele jms. Projekteeritavate hoonete puhul tõendab energiamärgis ka hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Uute hoonete püstitamisel on nõutud vähemalt B-klass.

Mis on geodeetiline alusplaan ehk geoalus?

Geodeetilise alusplaani ehk geoaluse peale on märgitud kõik kinnistul mõõdistatud maapeal nähtavad objektid nagu puud, hooned, teed jne. Samuti märgitakse ära kõik maa-alused objektid nagu vee ja kanalisatsioonitrassid, maakaabelliinid ja muud tehnorajatised. Kogu info koondatakse ühtsele joonisele ja lisatakse nende objektide kõrgusarvud. Valminud plaan edastatakse projekteerijale, kes vormistab lisaks olemasolevale ka uute ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohad.

Mis on eriosa?

Eriosadeks on nt konstruktiivne osa, tugev ja nõrk-voolu osa, ventilatsiooni ja kütte osa, vee ja kanalisatsiooni osa, vajadusel maastiku kujundamise ja vertikaalplaneerimine osa. Eriosad projekteeritakse vastavate spetsialistide poolt, kes omavad selle jaoks pädevust.