KKK

Mida tuleb enne projekti koostamist teha?

  1. Arhitektuuribüroo jaoks on oluline, et oleks valitud sobiv kinnistu maja projekti jaoks, kus on kõik vajalikud liitumispunktid nagu vesi- ja kanalisatsioon, elekter, gaas jne, olemas. Kui aga vajalikke liitumispunkte ei ole, siis tuleks tutvuda olemasoleva detailplaneeringu või projekteerimistingimustega ning välja selgitada konkreetsed tingimused antud kinnistul, mis puudutavad tehnolahendusi.
  2. Järgmine samm on taotleda tehnovõrkude valdajatelt tehnilisi tingimusi, mis on aluseks liitumisprojektide koostamiseks, et tagada sobiv maja projekti jaoks sobilikud tehnoloogilised lahendused. Vajadusel sõlmitakse ka liitumislepingud.
  3. Enne maja projekti koostamist tuleb kindlasti kontrollida kinnistu sihtotstarvet ning veenduda, et see vastab soovitud projekteeritava hoone kasutusotstarbele. Näiteks elamute puhul peab maa sihtotstarve olema „elamumaa“.
  4. Lisaks on oluline kinnistu geodeetiline alusplaan ehk geoalus, mis on vajalik projekti jaoks. Geoaluse puhul tuleb tähelepanu pöörata, et tehnovõrkude omanikud või haldajad oleksid andnud oma kooskõlastuse.

Kogu eelneva info põhjal saavad arhitektuuribüroo ja maja projekti eriosade insenerid koostada nõuetele vastava ehitusprojekti ning taotleda ehitusluba. Seega on oluline jälgida kinnistu valikut ja tehnoloogilisi tingimusi, et tagada kvaliteetne ja nõuetele vastav maja projekt

Mis tuleks enda jaoks eelnevalt läbi mõelda?

Enne arhitektuuribüroo poole pöördumist maja projekti koostamiseks, on oluline enda jaoks läbi mõelda mõningad küsimused, et projekteerimise protsess oleks võimalikult sujuv ja tagada kvaliteetne lõpptulemus. Läbimõeldud otsused on aluseks heale projektile. Näiteks võiks kliendi poolt selge olla, mitu tuba on tarvis, milline peaks olema hoone välisilme, millised on üldised hoone funktsionaalsed nõuded jne. Samuti on oluline mõelda läbi hoone kasutajate arv ja vajadused, samuti korruste arv ja paigutus.

Kui endiselt jäävad mõningad asjad lahtiseks või ei oska kõike kohe täpsustada, siis on arhitektuuribüroo abiks ja aitab leida parima lahenduse vastavalt kliendi soovidele ja vajadustele. Seega on koostöö arhitektiga oluline osa kvaliteetse maja projekti loomisel. Arhitektuuribüroo aitab klientidel saavutada oma unistuste kodu ning loob selleks sobiva ja kliendi soovidele vastava projekti.

Kui kaua võtab keskmiselt aega maja projekti koostamine?

Maja projekti koostamisest kuni ehitusloa saamiseni kulub tavaliselt keskmiselt 3 kuni 6 kuud. Siiski tuleb arvestada, et lõplik aeg võib sõltuda mitmetest teguritest, sealhulgas kohaliku omavalitsuse nõudmistest ja menetlustest. Seega on oluline planeerida piisavalt aega ning teha koostööd arhitektuuribürooga, et tagada kõikide nõuete täitmine ja sujuv protsess kuni ehitusloa saamiseni.

Mis vahe on projekteerimistingimustel ja detailplaneeringul?

Maja projekti koostamiseks on vajalik ehitusõiguse olemasolu, milleks on üldjuhul vajalik detailplaneering või projekteerimistingimused. Detailplaneering antakse seadusliku alusena uute hoonete ehitamiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ning olemasolevate kruntide piiride muutmiseks. Kui detailplaneeringut ei ole, siis saab ehitusõiguse projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimused määravad arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimise lähteandmed ning neid väljastatakse hajaasustusse ehitamiseks kehtiva üldplaneeringu alusel. Täpne projekteerimiseks kuluv aeg võib sõltuda ka kohaliku omavalitsuse eripärast. Projekteerimistingimuste ja detailplaneeringuga seonduvatel teemadel saab arhitektuuribüroo enne maja projekti koostamist omanikku konsulteerida.

Projekteerimistingimustega määratakse hoone:

  • kasutamise otstarve;
  • suurim lubatud arv maa-alal;
  • asukoht;
  • lubatud suurim ehitisealune pind;
  • kõrgus ja vajaduse korral sügavus;
  • arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused;
  • maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht;
  • ehitusuuringu tegemise vajadus;
  • haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted;

Mis on eskiisprojekt?

Arhitektuurne eskiis (ES) – antud etapiga pannakse paika tellijapoolne lähteülesanne, mis on aluseks majade projektide koostamisel. Enne eskiisi koostamist tuleks kindlasti välja selgitada, kas kinnistul on olemas kehtiv detailplaneering või on hoopiski tarvis projekteerimistingimusi. Arhitektuuribüroo poolt koostatava eskiisi staadiumis antakse hoone arhitektuurne ideelahendus ning ruumiplaneering, mis on aluseks järgnevatele maja projekti etappidele. Vajadusel kooskõlastatakse eskiislahendus kohalikus omavalitsuses. Arhitektuuribüroo professionaalid aitavad Teil saavutada just Teie soovitud lõpptulemuse ning tagada, et maja projekt vastab kõigile vajalikele nõuetele ja standarditele. Eskiisi alusel ei ole võimalik taotleda ehitusluba.

Mis on eelprojekt?

Arhitektuurne eelprojekt (EP) – selles etapis koostatakse maja projekt, mille alusel taotletakse ehitusluba kohalikust omavalitsusest. Eelprojekti staadiumis seotakse hoone konkreetse kinnistuga ning pannakse paika krundisisesed teed, platsid ja üldine kinnistu heakord, võttes arvesse õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Maja projekt hõlmab kõikide korruste plaane, vaateid, lõikeid ja seletuskirja vastavalt määrusele. Lisaks antakse eriosade põhimõtteline lahendus, võttes arvesse arhitektuuribüroo üldist visiooni välisilme ja siselahenduse kohta ning arvutatakse hoone vastavus energiatõhususe miinimumnõuetele, mille tulemusel väljastatakse energiamärgis.

Mis on põhiprojekt?

Põhiprojekt (PP) – eelprojekti täpsustus, kus keskendutakse konkreetsete arhitektuursete detailide väljatöötamisele ning konstruktiivse osa ja eriosade täpsustamisele. Samuti määratakse ära erinevate ehitustoodete, nagu uksed, aknad ja trepid, põhimõttelised lahendused ning koostatakse avatäidete spetsifikatsioonid. Selleks, et tagada kõigi eriosade sobivus ja koostöö, teevad arhitektuuribüroo spetsialistid tihedat koostööd kõigi eriosade projekteerijatega. Lõpptulemusena valmib detailne maja projekt, mis sobib ideaalselt ehituspakkumiste küsimiseks.

Mis on tööprojekt?

Tööprojekt (TP) – arhitektuuribüroo koostab täpsustatud maja projekti lahendusi, et tagada ehitise terviklik valmimine vastavalt ehitusega seonduvate dokumentidele, nagu tööde organiseerimise kava ja tootejoonised. Tööprojekti staadiumis täpsustatakse kõik vajalikud detailid, sealhulgas konstruktiivne osa ja eriosade lahendused. Tööprojekt on oluline juhis ehitajatele, kes tööde tegemisel lähtuvad täpsustatud põhiprojekti lahendustest. Arhitektuuribüroo tagab, et maja projektid oleksid täpsed ja terviklikud, et tagada sujuv ehitusprotsess ja kvaliteetne tulemus.

Mis on arhitekti roll projekti koostamisel?

Arhitekti esmaseks ja kõige tähtsamaks rolliks on arhitektuursete lahenduste väljatöötamine kõikides projekti etappides. Lisaks tegeleb arhitekt ka projektdokumentatsiooni kokku panemisega ja selle kooskõlastamisega kohalikus omavalitsuses läbi Ehitisregistri (EHR). Arhitekt on oma ala spetsialist ning omab vastavat kvalifikatsiooni. Projekteerides lähtume Eesti Vabariigi seadustest, määrustest ja standarditest. Arhitekt ei tegele tugevusarvutustega, ehituse juhtimise ja selle korraldusega ega ka eelarvestamisega!

Pakume Teile terviklikku lahendust – kõike, mida vajate ehituse alustamiseks!

Millistest etappidest koosneb projekt?

Arhitektuuribüroo loob maja projekti, mis läbib 4 erinevat projekteerimisetappi. Alguses koostame arhitektuurse eskiisi ning seejärel arendame välja eelprojekti, kus täpsustatakse kõik konstruktiivsed ja eriosade lahendused. Edasi järgnevad põhi- ja tööprojektid, kus detailid viimistletakse ja täpsustatakse. Ehitusloa saamiseks on vaja projekt vastavaks teha vähemalt eelprojekti nõuetele. Meie arhitektid on oma ala spetsialistid, kes järgivad Eesti Vabariigi seadusi, määrusi ja standardeid. Oleme teie usaldusväärne partner maja projekti loomisel ning aitame teil kogu projekti vältel.

Mis on ehitusluba?

Ehitusluba on haldusakt, millega antakse luba ehitusega alustamiseks. Sellega kontrollitakse enne ehitustööde tegemist, kas projekteeritav ehitis ja kavandatavad ehitustööd vastavad ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- , keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele. Seega tehakse ehitusloaga kindlaks, kas projekteeritud ehitis vastab õigusnormidele või mitte. Ehitise valmimise järel kannab ehitusluba tuvastavat funktsiooni.

Kui kaua kehtib ehitusluba?

Ehitusluba kehtib 5 aastat, mis tähendab, et ehitamist võib alustada 5 aasta jooksul ehitusloa andmisest. Kui 5 aastat möödub ja ehitamist alustatud ei ole, tuleb taotleda uus ehitusluba. Kui ehitamisega on alustatud, kehtib ehitusluba kuni 7 aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust.

Kui suured on riigilõivu summad?

Elamute ehituslubade riigilõiv on 150€.

Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest on riigilõiv 25€.

Samade ehitiste kasutusload 30€, mitteelamutel vastavalt 250€ ja 60€.

Ehitusteatis ja kasutusteatis on riigilõivuvabad!

Mis on energiamärgis?

Arhitektuuribüroo loodud maja projektidele on energiamärgis eriti oluline dokument, kuna see näitab, kui energiasäästlik on hoone või selle osa. Energiamärgise väljastamisel võetakse arvesse hoone kütmisel, jahutamisel, vee soojendamisel, ventilatsioonil, valgustusel, elektriseadmete kasutamisel ja muudel energiakuludel põhinevat energiatarbimist köetava pinna ruutmeetri kohta. Energiamärgise klassid jagunevad A-st kuni H-ni, kus A-klassi hooned on kõige energiatõhusamad ja H-klassi märgise saanud hooned kulutavad kõige rohkem energiat. Energiamärgis tõendab ka projekteeritavate hoonete vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele ning uute hoonete püstitamisel nõutakse vähemalt B-klassi energiamärgist. Seega on maja projektide koostamisel oluline juba varakult mõelda energiatõhususele ja planeerida sellele vastavad lahendused.

Mis on geodeetiline alusplaan ehk geoalus?

Geodeetilise alusplaani ehk geoaluse peale on märgitud kõik kinnistul mõõdistatud maapeal nähtavad objektid nagu puud, hooned, teed jne. Samuti märgitakse ära kõik maa-alused objektid nagu vee ja kanalisatsioonitrassid, maakaabelliinid ja muud tehnorajatised. Kogu info koondatakse ühtsele joonisele ja lisatakse nende objektide kõrgusarvud. Valminud plaan edastatakse projekteerijale, kes vormistab lisaks olemasolevale ka uute ehitiste, rajatiste ja kommunikatsioonide asukohad.

Mis on eriosa?

Maja projekti eriosadeks on nt konstruktiivne osa, tugev- ja nõrkvoolu osa, ventilatsiooni ja kütte osa, vee ja kanalisatsiooni osa, vajadusel maastiku kujundamise ja vertikaalplaneerimine osa. Eriosad projekteeritakse vastavate arhitektuuribüroo partnerite poolt, kes omavad selle jaoks pädevust.

Kirjuta meile